Liiklusmärgid

Reegleid luuakse

Korra kehtestamiseks

Mitte mõistmiseks

Selline kombinatsioon loodi meil pärast teeremonti. Sõita ei tohi, aga jalakäijad tuleb läbi lasta! Jaburus. Tahtsin juba seletama hakata, kui lollid kõik on – planeerijad, paigaldajad ja vahepealsed lülid – kui avastasin, et see ongi nii, selliseid on veel ja kõik on hästi, sest ülekäiguraja märk pannaksegi ühesuunalisel teel ka teistpidi. Võib-olla näiteks et jalakäija näeks kus saab üle tee minna, igatahes, nii on kombeks.

Nii et ei maksa möliseda, kui aru ei saa. Kas üldse peakski püüdma aru saada, las ta olla? Kuna see mulle juba silma torkas, hakkasin jälgima neid märke. Imelik oli ju algusest peale see, et sinna see ülekäigurada joonistati: ühes suunas ei tohi, teises sõidab üks auto tunnis, palju aktiivsemaid kuid ilma sebrata on poole kilomeetri raadiuses mitu.

Siis avastasin hoopis, et sealsamas suurel Taksopargi ristmikul ei olegi eriti neid ülekäigu märke ega triipe asfaldil. Selleks puhuks, kui foorid kustuvad või öösel kollast plingivad, on autodele peateed defineerivad märgid, aga jalakäijatele mitte midagi. Neile ei vilgu kollane ka, nii et siis nemad vist ei tohigi. Mis alusel ma sealt üldse kolm korda päevas üle käin? Näen kusagil rohelist mehikest säramas ja lihtsalt lähen selle suunas – mingeid muid juhtnööre ei ole. Kas nii tohib? Mõnel muul kesklinna ristmikul on ka sinised märgid ja valged ristkülikud tee peal olemas, meil siin Kristiines ei ole ka Hipodroomi ega Endla viadukti juures. Nii et see ei ole üldine trend vaid pigem kuidas kunagi, aga kõik käivad ja keegi ei virise. Peale minu. Ühes kohas inimesed lähevad alatasa valesti ja siis autod tuututavad ja mina vaatan, et küll on ikka halvad inimesed, need nurgalõikajad. Aga ei pruugigi olla – nad lihtsalt ei tea, ei saa kohe aru, sest märke ei ole ja jooni ei ole, lähevad lihtsalt tule peale.

Selle saime nüüd selgeks, et kui midagi tundub imelik, kummaline, naljakas, vastuoluline, kasutu, siis pole mõtet kohe möliseda, kisa tõsta, ironiseerida, õiendada, targutada. Aga millal tuleks mõelda ja millal lihtsalt aktsepteerida ja järgida, see jäi lahtiseks.

* * *

Liiklusmärkidest veel. Kui kujutleda arenevat ahvatlevat atraktiivset avatud linna, tuleb meelde arhitektuur, aga kui üritada seda jälgida jalakäija tasandil fotoaparaat käes, on see liiklusmärgid, postid ja traadid. Nagu näha järgmisel pildil. Inimese tajud on selektiivsed.