Kristalli-värk

kasutud asjad
millesse saab uskuda
on kasulikud

Alguses oli kusagil miskine artikkel „Kristallidega kaamose vastu: vaata järgi, milline poolvääriskivi sobib sinu tähemärgile sügismasenduse vastu võitlemiseks“. Sealt tuli sõna „karneool“. Omakorda selle järgi otsides leidus lehekülgede viisi veebipoode, mis müüvad - erinevad eestikeelsed ettevõtted ei mahtunud guuglil ka mitte kahele ekraanitäiele ära. Kui üks terve ja tasakaalukas inimene midagi tahab, siis ta peab seda saama nüüd ja kohe, nii et äkki leiame suures linnas mõne poekese, kus müüakse ka laupäeval kohapeal!

Ma isegi natuke mäletasin, kus võiks olla. Mingeid punakaid kive seal paistis muidu küll, ainult et juures oli hinna- kuid puudus nimesilt. Müüja oli paraku minu jaoks isiksusena eemaletõukav nii et kuni ta eelmise tädiga äri ajas, lahkusin vaikselt (mul on elus paljud head asjad jäänud sellepärast ostmata). Teises kaubanduskeskuses polnud enam sedasorti lettigi. Elu kolib internetti.

Nii et siis ikkagi veebist, aga millisest veebist? Või alustame sellest, et milline kivi. Tundus, et neil kümnetel pakkujatel on ka palju erinevaid varustajaid, sest kujud ja vormid ei kordunud kuigivõrd. Tõeline majandusharu, millest mul veel päev varem aimugi polnud! Lihtsalt lihvitud? Või äkki ripats? Kee? Kujutage, ette, kui hakkaksin tööl käima roosakasoranžid pärlid ümber käe säramas!

Klikkisin kaootiliselt, kuni ühes kohas oli lahendus: lihvimata. Lihtsalt killuke! Kui ma tahan seda ise endale, siis miks peaks keegi olema seda varem vorminud oma maitse järgi. Ainult et nüüd tuli järgmine probleem: kivike maksab 1.20, kohaletoimetamine 2.65 – kuidagi tasakaalust väljas on see maailm niimoodi, midagi on juurde vaja. Sodiaagimärgi järgi otsides leidsin veel sodaliidi ja sammalahhaadi, kummalgi kõllaga just minu ravimiseks vajalikke oskusi.

Vahemärkus: sajast inimesest, kellele nad viimase paari nädala jooksul pakikesi on saatnud, paistsin ma nime põhjal olevat ainuke mees (ma ei oleks tohtinud seda nimekirja tegelikult kiigata – vabandust).

Nad mul olemas ja elu pöördub paremuse poole. Ainult et mis siis nüüd teha? Keerutan neid näpuvahel, hoian lihtsalt peos ja ööseks panen peatsi kõrvale, aga edasi? Taskus ei maksaks kanda, kui riietest hoolida, teravad servad ju, selles osas oli poeg muga nõus. Äkki mingeid rituaale, loitse, tseremooniaid? Järgida põhimõtet „ei maksa lolliks minna“, või siis mitte?

Üks on pärit Brasiiliast ja kaks Indiast või oli see vastupidi ja mul ei jää meelde milline – need paigad ei tähenda mu jaoks mitte midagi. Keegi võiks kirjutada midagi ka graniidi, liivakivi ja marmori imetabastest võimetest, et saaksin lisada pisut koha-maagiat.

Kummaline kokkusattumus, et värvid on nagu RGB – punane-roheline-sinine, teate küll. Kas peaks hakkama sellest midagi järeldama? Või teeme juhustest järeldamistest järgmise teema.

* * * * *

Kui juba jutt talismanidele läks, siis valikus on neid veelgi:

Millegi taskus keerutamine on kahtlemata rahustava toimega. Tuntud tuumafüüsik Nils Bohr olevat väitnud, et ta olevat kuulnud, et hobuseraud pidavat tooma õnne ka neile, kes ei uskuvatki.