Saturday, December 10, 2016

...raamatust Søren Kierkegaard, Surmatõbi

Tõlkinud Jaan Pärnamäe, kirjastus Ilmamaa, 2006. 
Meditatiivne
Lugemine loetustki
Arusaamata

„Fantaasiata, nagu väikekodanlane alati on, elab ta teatud hulga triviaalsete kogemustega – kuidas asjad käivad, mis on võimalik, kuidas tavaliselt läheb – olgu see väikekodanlane siis õllepruulija või peaminister.“ [lk 53]

„Aga nii antiik- kui keskajal oldi tähelepanelikud üksiolemise vajaduse vastu, tunti austus selle vastu, mida see tähendab; meie aja pidevas seltskondlikkuses värisetakse üksinduse ees nii väga, et (oo, oivaline epigramm!) ei osata seda muuks pruukida kui kurjategijate karistamiseks.“ [lk 79]

„Aga mehelikkus kuulubki olemuslikult Vaimu määratlusse ja naiselikkus on üks madalam süntees.“ [lk 82]

„Kristlikkus mõttes on (igasugusest esteetikast hoolimata) iga luuletaja-eksistents patt – patt on luuletada selle asemel, et olla, suhestuda hea ja tõelisega fantaasia kaudu selle asemel, et ise seda olla – püüda seda eksistentsiaalselt olla.“ [lk 93]

„Patt on meeleheitlik tahtmatus olla ise Jumala ees või meeleheitlik tahtmine olla ise Jumala ees.“ [lk 98]

„Ja kogu ristiusu kõige otsustavamaid määratlusi on see, et patu vastand ei ole voorus, vaid usk.“ [lk 99]

„Kadedus on varjatud imetlus.“ [lk 103]

„Millegi kaitsmine teeb kaitstava alati ebasoovitavaks.“ [lk 104]


Saturday, December 3, 2016

... raamatust Gottlob Frege, Aritmeetika alused

Tõlkinud Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.

Filosoofia
Mandub matemaatikaks
Ja vastupidi

„Ei, tunnetega ei ole aritmeetikal küll midagi tegemist.“ (lk 23)

„Eukleides tõestas paljusid asju, millega kõik ilma selletagi nõus oleks.“ (lk 30)

„Kui tahta arvu mõista tekkivana eri objektide kokkupanemisest, siis saame kuhja, mis sisaldab objekte koos nende omadustega, mille poolest nad üksteisest erinevad, ja see ei ole arv.“ (lk 73)

„Arvu 0 juures on küll midagi erilist ja samuti arvu 1 juures, kuid seesama kehtib põhimõtteliselt iga täisarvu kohta; ainult et see torkab suuremaste juures aina vähem silma.“ (lk 79)

„Võrduste mitmekülgne ja tähtis kasutus põhineb pigem sellel, et midagi saab taas ära tunda, olgugi et ta on antud teistsugusel viisil.“ (lk 98)

„Mõiste on lubatud ka siis, kui tema tunnused sisaldavad vastuolu; ei tohi ainult eeldada millegi kuulumist tema alla. Kuid sellest, et mõiste ei sisalda vastuolu, ei saa järeldada, et tema alla midagi kuuluks.“ (lk 123)