...raamatust Søren Kierkegaard, Surmatõbi

Tõlkinud Jaan Pärnamäe, kirjastus Ilmamaa, 2006. 

Meditatiivne

Lugemine loetustki

Arusaamata

„Fantaasiata, nagu väikekodanlane alati on, elab ta teatud hulga triviaalsete kogemustega – kuidas asjad käivad, mis on võimalik, kuidas tavaliselt läheb – olgu see väikekodanlane siis õllepruulija või peaminister.“ [lk 53]

„Aga nii antiik- kui keskajal oldi tähelepanelikud üksiolemise vajaduse vastu, tunti austus selle vastu, mida see tähendab; meie aja pidevas seltskondlikkuses värisetakse üksinduse ees nii väga, et (oo, oivaline epigramm!) ei osata seda muuks pruukida kui kurjategijate karistamiseks.“ [lk 79]

„Aga mehelikkus kuulubki olemuslikult Vaimu määratlusse ja naiselikkus on üks madalam süntees.“ [lk 82]

„Kristlikkus mõttes on (igasugusest esteetikast hoolimata) iga luuletaja-eksistents patt – patt on luuletada selle asemel, et olla, suhestuda hea ja tõelisega fantaasia kaudu selle asemel, et ise seda olla – püüda seda eksistentsiaalselt olla.“ [lk 93]

„Patt on meeleheitlik tahtmatus olla ise Jumala ees või meeleheitlik tahtmine olla ise Jumala ees.“ [lk 98]

„Ja kogu ristiusu kõige otsustavamaid määratlusi on see, et patu vastand ei ole voorus, vaid usk.“ [lk 99]

„Kadedus on varjatud imetlus.“ [lk 103]

„Millegi kaitsmine teeb kaitstava alati ebasoovitavaks.“ [lk 104]

... raamatust Gottlob Frege, Aritmeetika alused

Tõlkinud Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.

Filosoofia

Mandub matemaatikaks

Ja vastupidi

„Ei, tunnetega ei ole aritmeetikal küll midagi tegemist.“ (lk 23)

„Eukleides tõestas paljusid asju, millega kõik ilma selletagi nõus oleks.“ (lk 30)

„Kui tahta arvu mõista tekkivana eri objektide kokkupanemisest, siis saame kuhja, mis sisaldab objekte koos nende omadustega, mille poolest nad üksteisest erinevad, ja see ei ole arv.“ (lk 73)

„Arvu 0 juures on küll midagi erilist ja samuti arvu 1 juures, kuid seesama kehtib põhimõtteliselt iga täisarvu kohta; ainult et see torkab suuremaste juures aina vähem silma.“ (lk 79)

„Võrduste mitmekülgne ja tähtis kasutus põhineb pigem sellel, et midagi saab taas ära tunda, olgugi et ta on antud teistsugusel viisil.“ (lk 98)

„Mõiste on lubatud ka siis, kui tema tunnused sisaldavad vastuolu; ei tohi ainult eeldada millegi kuulumist tema alla. Kuid sellest, et mõiste ei sisalda vastuolu, ei saa järeldada, et tema alla midagi kuuluks.“ (lk 123)

... raamatust Erwin Schrödinger, Mis on elu?

Tõlkinud Ruth Lias, kirjastus Ilmamaa, 2015. Cambridge University Press, What is Life?: esmatrükk 1944, Mind and Matter: esmatrükk 1958, Mõlemad ja Autobiographical Sketches: esmatrükk 1992.

Füüsika oskab

Müstikatagi teha

Peaaegu kõike

Looduslik valik

On teadlaste arvates

Jumala loodud

 

* lk 21

** lk 62

*** lk 70

**** lk 107

***** lk 130

****** lk 135

******* lk 140

******** lk 179

********* lk 184

********** lk 188

... raamatust Errol E. Harris, Universum ja inimene, Kosmoloogilise Antroopsusprintsiibi filosoofiline tõlgendus

Tõlkinud Laurits Leedjärv, kirjastus Ilmamaa, 2015.

Teaduse harud

Täiendavad teineteist

Vastuoludes

Kadestusväärne

Sõnasegamisoskus

Filosoofidel

„Psühholoogid väidavad sageli, et teooriad (eriti filosoofilised teooriad) iseloomustavad rohkem oma väljamõtlejaid kui oma objekti, ja see vähendab teooriate tõepärasust.“ [lk 19-20]

„Niisiis, lõpliku olemuse katse olla ja jääda iseendaks on edukas ainult siis, kui ta ületab enda piirid ja hõlmab endasse selle, mis ta ei ole, ühendades end sellega vastastikku täiendades suuremaks ja laiahaardelisemaks tervikuks.“ [lk 40]

„Keegi ei loe (ega kirjuta) raamatut lihtsalt selleks, et jõuda viimase leheküljeni, vaid ikka loo lõpuni. Vaidluses pealejäämine võib mõnikord pakkuda rahuldust, kuid tegelik eesmärk on esitada vettpidav argument.“ [lk 53]

„On väidetud, et sääsed on olnud ulatuslike kliimaerinevustega kohastumisel inimestest edukamad. Sellised võrdlused ei vääri siiski tõsist tähelepanu. Ükski sääsk ei ole võimeline selliseid võrdlusi tegema.“ [lk 140]

„Maa kui tervik ilmutab elusolendi tunnuseid.“ [lk 152]

„Kui me aga liidame morfogeneetilise välja hüpoteesile Gaia hüpoteesi, peame vaatlema välja, mis katab kogu planeeti ja suunab morfogeneesi kõiki fantastiliselt keerukaid omavahel seotud tasemeid ja faase oma küberneetiliselt juhitud homöostaasis.“ [lk 156]

„Tohutu hulk nähtusi jääb lihtsalt märkamata, sest me ei ole neist huvitatud ega pööra neile tähelepanu, veelgi enam ei tajuta aga sellepärast, et ei peeta usutavaks.“ [lk 210-211]

Lumi

Meeleolude

Kirjeldamiseks värvid

Valgest hallini

Üksik kübe liugleb läbi õhu. Peagi liituvad temaga teised, kümned, tuhanded, miljonid. Maapind kattub õhukese kirmega, eriti selgelt torkab see silma pargitud autode klaasidel. Peremees katsub kahtlevalt näpuga: ei ole jää, kojamehed eemaldavad paari hoogsa tõmbega ja sõit võib alata. Siis läheb sadu tihedamaks ja hakkab vaadet piirama. Nagu udu suvel raamib valge säbru pildi ja eemaldab ebaolulised detailid. Taevas ei tumene vaid lihtsalt ühtlustub helehalliks. Maaliline, maali taoline – räämas linn oleks nagu kunstniku pintsliga kohendatud, nurgad pehmendatud ja tagaplaan hägustatud. Sadu tugevneb veelgi ja nüüd näeme ainult naabermaja ja üksikut köökus möödakäijat. Autod on lumised, teed on lumised, kellelgi läheb pidurdus pisut loha ja keegi tõmbas kergelt ketsi ringi kuid kõik muhelevad. Midagi eemalt praktiliselt enam ei paista, tähelepanu keskendub sellele mis otse ees – üksikule laperdades langevale lumehelbele. Siis järgmisele ja järgmisele. Nende kordumatuses on mingi maagia, aju keeldub aktsepteerimast, et iga üksik on absoluutselt ainulaadsete harudega ja püüab paaniliselt leida komplekti kahest sarnasest. Monotoonsus ja mitmekesisus. Sadu kord tiheneb, siis jälle taandub, laiad räitsakad järgnevad peenematele teradele, otse alla või viltuse nurga all, paralleelselt või pööreldes. Lund aga koguneb. Esimene usin kojamees lükkab labidaga  kõnnitee keskele jälje sisse, see ei häiri seal kaua, üha uued valged täpid katavad korraks nii musta asfaldi. Mingi aja pärast tuleb ka esimene suurem sahk, et demonstreerida inimese valmisolekut võitluses loodusega. Elurütm muutub. Kõik aeglustub, aga samas läheb ka ratsionaalsemaks: äkilised liigutused võivad nüüd halvasti lõppeda, enam ei saa käia igalt poolt otse, vaid mõistlik on minna teiste tallatud jälgedes. See on uus reaalsus, uus aastaaeg.

Sadu on üle jäänud. Kogu maa on kattunud valge vaibaga. Nagu jõulukaardil.

Päike tuleb välja ja peegeldub lõputult valgelt, nii et valus hakkab. Ta liigub madalalt, seetõttu joonistuvad ka väikestest kühmudest pikad varjud. Tuul on pinda oma äranägemisel kujundanud, siin on laineid, kaari, valle ja vaalusid. Valgus ja vormid loovad koos mikoromaastiku - midagi ainulaadset, kordumatut, kadumisele määratut. Tahaks endasse ahmida, talletada, salvestada. Päeva pikkus on üürike võrreldes ööga, seda enam tuleb panustada hetkesse. Hiljem vaidlevad fotohuvilised veel kaua, kas olidki sellised värvid väljal ja varjualades või on see tehnoloogiline defekt – mõistus mäletab valget, valget ja ainult valget, kuid hiljem arvutis kumavad tugevad kollased ja sinised toonid.

Mõned rajad tallatakse, teised lükatakse sisse. Ajapikku taastuvad kõik tavapärased trajektoorid. Talispordisõbrad loovad omad jooned veel lisaks ja lapsed lasevad liugu või alla, või lihtsalt loobivad ja hullavad.

Hommikul tuleb varasema tõusmisega arvestada, et jõuaks koduesise kõnnitee enne lahkumist üle lükata. Kõik niimoodi ei mõtle, nii et mõne maja ees tuleb ukerdada ja ettevaatlik olla, et lumi üle kingaääre ei küüniks. Üksik vanamutt kraabib kulunud kühvliga nagu sõltuks sellest tema lastelaste tulevik. Palgaline kojamees vehib harjaga laias kaares möödakäijaid millekski pidamata. Temal on töö teha ja aeg jookseb ja kui igaühe püksisääre puhtaksjätmiseks paus vahele teha, ei jõua kuhugi edasi.  Suuremad sõiduteed on, nagu uudistes kombeks öelda, soolamärjad. Lund sulatavad päike, kloriidid ja see et tema peal trambitakse. Asfaldivagudes on vesi, sõidujälgede vahel üksikud lörtsitriibud. Autojuhtidel on nüüd niigi raske, see reegel, et jalakäijaid ei tohi täis pritsida, pannakse kuni tee- ja ilmastikuolude paranemiseni tagumistesse ajusagaratesse peitu. Suuremad kõnniteed on suurema tehnikaga lahti lükatud. Sellest on jäänud nurkade peale väikesemad vallid, millest ületurnimine on väikesem jõupingutus. Vallid ei lase veel ära voolata, nii et mõneski kohas on loik, mida seal suvel ilmaski poleks. Päris kindlasti on sellised loigud suuremate ristmike ülekäiguradade otstes sõidutee servas – tehniliselt võttes ja füüsikaseaduste järgi on see täiesti loomulik. Peatusesse saabuv buss pritsib ootajad korralikult täis. Et peale saada, tuleb ühe jalaga korraks lögahunnikuss astuda, sama kordub ka reisi lõpus. Püksisäärte alumised otsad on vettinud ja tagumised küljed kaetud pritsmetega. Sa võid tippida nii ettevaatlikult kui suudad, aga natuke märjad on varbad kohalejõudes ikka. Märg nahk ja tehismaterjalid haisevad üksteise võidu. Päris igaks hommikuks jalanõud eelmisest päevast ära kuivada ei jõua. Esikupõrandal muutuvad mustjaspruun pläga ja valkjad tükid ühtlaseks halliks poriks, millest peale kuivatamist jäävad inetud triibud. Nina tilgub solidaarsusest.

Iga hang sulab ükskord ära, kõik määrdunud veed leiavad tee rentsisse ja sealt merre. Täna parem kui, eile, homme parem kui täna - poririik pöördub pikkamööda taas puhtaks ja kuivaks. Üksik kübe liugleb läbi õhu.

... Frédéric Gros raamatust „Kõndimise filosoofia“

Prantsuse keelest tõlkinud Mari Tarendi.

Iga tegevus

Vaadeldav kõndimise

Erijuhuna

„Sõja ja spordi vahel on seos, mis teeb sõjale au ja spordile häbi – vastase austusest vaenlase vihkamiseni.“ [lk 7]

„Raamatukogud on hallid ja hallid on ka raamatud, mida neis kirjutatakse – kõik nad on täis tsitaate, viiteid, allmärkusi, hoolikaid selgitusi, lõpmatuid väidete ümberlükkamisi.“ [lk 24]

„Selleks, et rikas jääks rikkaks, peab ta töötama, muretsema, ärkvel püsima ega tohi end kunagi lõdvaks lasta.“ [lk 93]

„Kapitalism tähistab seda hetke, mil kaubanduslik olemisviis  laieneb tööstustoodangust  kaugemale – kunstiteoste ja inimesteni.“ [lk 174]

***

Tark mees kirjutab tiheda raamatu kõndimisest ja ei puuduta seal sellist teemat nagu jalutamine koeraga - kummaline.

Jalutuskäik mere ääres ühes teises kohas

Kivid ja linnud

Erinevad üksteisest

Inimkartuses

... raamatust Max Planck, Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt, Ettekanded ja esseed.

Tõlkinud ja koostanud (neljast erinevast väljaandest) Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.

Koolitarkused

Olid algul kellegi

Uitavad mõtted

„Kõigepealt tõdeme, et kõigis oma valdkondades on füüsikateaduslikud uuringud seotud kas praktiliste vajadustega või siis eriti silmatorkavate loodusnähtustega.“ [lk 9-10, 1908]

„Helikõrguse, värvi ja temperatuuri definitsioonid ei ole tänapäeval kuidagi seotud asjassepuutuva meele vahetu tajuga.“ [lk 10, 1908]

„Kui looduselt tahetakse saada kindlat vastust, tuleb probleemile läheneda üldisemast, vähem majanduslikust seisukohast.“ [lk 18, 1908]

„Sest mida saab mõõta, see on ka olemas.“ [lk 70, 1913]

„Ka füüsika jaoks kehtib lause, et õndsaks ei saa ilma usuta, vähemalt mitte ilma usuta teatud reaalsusse meist väljaspool.“ [lk 72, 1913]

„Kõigi füüsikaliste nähtuste hulgas pole ühtki teist nii sügavat vastuolu kui pööratavate ja mittepööratavate protsesside vahel.“ [lk 82, 1914]

„Uus suur teaduslik idee ei pruugi läbi lüüa niimoodi, et selle vastased aegamööda veenduvad ja oma arvamust muudavad – on suur haruldus, kui Saulusest saab Paulus -, vaid pigem niimoodi, et selle vastased aja jooksu lära surevad ja pealekasvav generatsioon algusest peale uut ideed usaldama hakkab.“ [lk 155, 1933]

„See, mida koolis õpetatakse, on vähem oluline kui see, kuidas õpetatakse. Üksainuke matemaatiline teoreem, millest õpilane tõesti aru saab, on tema jaoks väärtuslikum, kui kümme valemit, mis ta pähe on õppinud, ja mida ta ka eeskujulikult kasutada oskab, ilma et ta nende tegelikust mõttest aru saaks. Sest kool ei tohi edasi anda mitte erialast rutiini, vaid järjekindlat metoodilist mõtlemist. /.../ Üldiselt ei ole hariduse kõrgeimaks eesmärgiks teadmiste ega ka oskuste omandamine, vaid võime tegutseda.“ [lk 156, 1933]

„Täbar lugu seisneb selles, et niisuguste fantaseerijate, kes end igal alal asjatundjaks peavad, ent kuskil sügavusse ei tungi, ei saa just nende puuduliku teadusliku hariduse tõttu peaaegu mitte kunagi mõistust pähe panna.“ [lk 161, 1933]

„Ja siiski oleks Goethele sada aastat hiljem arvatavasti üsna hästi meeldinud hõõglambi pehme sära kirjutuslaual, kuigi selle leiutamine põhines otseselt füüsikateoorial, mille vastu ta oli nii tuliselt võidelnud.“ [lk 173, 1935]

„Kui vaatleme merekaldal vahutavate murdlainete mängu, siis ei sega miski meid olemast veendunud, et iga üksik veetilgake järgib rangelt põhjuslikkuse seadust, olgugi et on mõeldamatu iga üksiku tilga tekkimist ja kadumist jälgida, rääkimata siis ennustamisest.“ [lk 179, 1935]

„Just suurvaimud ja füüsika teerajajad – Kepler, Newton, Leibniz, Faraday – olid ajendatud usust ühelt poolt välismaailma reaalsusse ja teiselt poolt kõrgema mõistuse valitsemisse selles või selle kohal.“ [lk 182, 1935]

„Teadus, religioon ja kunst ei lase end kunagi täielikult üksteisest lahutada.“ [lk 186, 1935]

„Kokkuvõtlikult võime öelda, et füüsikateadus nõuab reaalse, meist sõltumatu maailma eeldamist, mida me kindlasti kunagi vahetult ei tunneta, vaid saame tajuda ainult oma meeleliste aistingute ja nende kaudu vahendatud mõõtmiste kaudu.“ [lk 224-225, 1937]

„Mõtted on peenemad kui aatomida ja elektronid, mõtetes võime ühtviisi kergesti nii lõhestada aatomituuma kui ka hüpata üle miljonite valgusaastate pikkuse kosmilise vahemaa. Mõnikord võib kuulda arvamust, et loodus ulatub kaugemale kui inimlik kujutlusvõime suudab haarata. Õige on just vastupidine. Mõttemaailma mõõtmatus ulatuses võtab loodus enda alla vaid üsna väikese ala.“ [lk 248, 1937]

„Inimene ei otsi mitte ainult teadmisi ja võimu, vaid ka juhtnööre tegutsemiseks ning mõõdupuud väärtusliku ja väärtusetu jaoks; ta otsib maailmavaadet, mis kindlustaks talle maailma suurime hüve: hingerahu. Ja kui religioon teda ei rahulda, siis otsib ta selle asendajat täppisteadusest.“ [lk 254, 1941]

„Igapäevamõtlemist ei erista teaduslikust mõtlemisest mitte kvaliteet, vaid täpsuse ja täiuslikkuse määr, umbes nagu mikroskoobi saavutused erinevad inimsilma omast.“ [lk 258-259, 1941]

„Muidugi läheb uute radade rajajal, kes sirutab oma tundlad kaugemale puutepiirkonnast, tarvis elavat kujutlusvõimet, sest uusi ideid ei tekita arukas kalkuleerimine, vaid loov fantaasia.“ [lk 270, 1941]

"Ka kõige arukam olend ei ole võimeline iseennast väljast vaatlema, niisamuti nagu kõige väledam kiirjooksja ei saa iseendast ette joosta.“ [lk 289, 1946]

Sain jälle filmi ilmutusest kätte

Vana tehnika

Lihtsam ja keerulisem

On läbikäidud

Sel aastal juba teine. Esimene kaader juuli lõpust ja viimane oktoobri algusest. Kümme paremat pilti on alljärgnevad. Erandkorras panin neile ka nimed.

"Eine merel"

"Kerapaju"

"Viimane küla Lofootide lõpus - vaade öömaja rõdult"

"Fjordi ääres"

"Minu igahommikune bussipeatus"

"Pööningu korrastamine"

"Hea õunaaasta"

"Maailma suurim legodest laev"

"Suunavalikud"

"Nimetu"

Jalutuskäik mere ääres

Sügis toob jälle

Klaasikillud ja adru

Pelgurannale

***

Punased valgete täppidega

Kärbeste seened

Inimesele hirmsad

Ja ahvatlevad

Kunagi aastate eest sain aru, et ma ei jõua kõiki ilusaid seeni, mida näen, üles pildistada. Peab tegema valikuid. Mina valisin punased kärbseseened. Alateadvus sai sellest niimoodi aru, et pean üles pildistama kõik punased kärbseseened mida näen. Laupäeval nägin jälle mõndasid.

Suurem album asub siin: http://pilt.delfi.ee/album/202367/

...Werner Heisenbergi raamatust "Füüsika ja filosoofia"

Tõlkinud Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. Tõlgitud 1958 aasta inglise- ja 1959 aasta saksakeelsest (autori tõlge) väljaandest. Teosed põhinevad loengutel, mille Heisenberg pidas 1955/1956 talvel St. Andrews ülikoolis.

Asjatundlikult

Ja peenelt mõjub f-täht

Sõna alguses

Ja õigete küsimuste esitamine on ju sageli juba rohkem kui pool teed probleemi lahendamiseni. [lk 16]

Klassikaline füüsika põhines eeldusel – või hoopis illusioonil? -,et me saame maailma või vähemalt maailma osasid kirjeldada ilma, et peaksime kõnelema iseendast. [lk 36]

Vahetu side Jumalaga leiab aset inimese hinges,  mitte maailmas, ja selle probleemiga on inimmõtlemine kahe tuhande aasta jooksul pärast Platonit rohkem tegelenud kui ühegi teisega. [lk 60]

Vahetevahel on oletus, et teatud lause on mõttetu, viinud ajalooliselt tähtsate edusammudeni, sest on andnud võimaluse luua mõistete vahele uusi seoseid, mis oleksid vastuolulised, kui lause oleks mõttekas. [lk 68]

Täieliku loogilise selguse nõude külge klammerdumine teeks loodusteaduse tõenäoliselt võimatuks. [lk 69]

Mõisted ei ole oma seotuses loodusega täpselt defineeritud – olgugi et nad on täpselt defineeritud võimalike omavaheliste seoste suhtes. [lk 85]

Teadlase esmaseks püüdluseks peab alati jääma intellektuaalne ausus, samal ajal kui kogukond temalt sageli nõuab, et ta teaduse muutlikkust arvestades vähemalt mõned aastakümned ootaks, enne kui oma tavatarkusest erineva vaatekoha avalikkuse ette toob. Lihtsat lahendust sellele probleemile arvatavasti ei ole – kui ainuüksi sallivusest ei piisa. [lk 127]

Klassikalises loogikas eeldatakse, et kui väide on üldse mõttekas, siis peab kas väide või tema eitus tõele vastama. [lk 169]

Katsetes aatomisündmustega on meil tegemist asjade ja asjaoludega, mis on niisama reaalsed kui ükskõik millised igapäevaelu nähtused. Kuid aatomid ja elementaarosakesed ei ole samavõrd reaalsed. Nad moodustavad pigem tendentside ja võimaikkuse maailma, mitte asjade ja asjaolude maailma. [lk 173]

Arvatavasti võib üsna üldiselt väita, et inimmõtlemise ajaloos on sageli kõige viljakam areng toimunud seal, kus on kohtunud kaks erinevat mõtteviisi. [lk 174]

Nagu kõigil varasematel aegadel, nii tuleb nüüdki kõigepealt endale selgeks teha, et see, mis ühele poolele paistab  ajaloolise ja moraalse õigusena, võib teisele poolele paista ebaõiglusena. [lk 178]

Pühakiri oli üles kirjutatud inimese poolt ja seetõttu võis seal leiduda inimlikke eksimusi, loodus oli aga jumalikku tahte vahetu avaldus. [lk 182, oli = 16 sajandil]

Me ei tohi oma silmi sulgeda asjaolu ees, et suurel osal inimestest saab vaevalt olla korralikult põhjendatud arvamust teatud üldiste ideede ja doktriinide õigsuse kohta. Seetõttu ei saa sõna „uskuma“ nende inimeste jaoks kunagi tähendada „millegi kohta tõde teadma“, vaid seda saab ainult tõlgendada kui „midagi oma elu aluseks võtma.  [lk 191]

Praktilise elu otsustustes ei ole peaaegu kunagi võimalik kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõelda ning seetõttu tuleb alati tegutseda ebatäieliku teadmisealusel. [lk 192]

Vajadus kasutada maailmast arusaamiseks vaheldumisi täpset matemaatikakeelt ja ebatäpset tavakeelt tekitab lugematuid eksitusi väärarusaamu, kuid Heisenbergi arvates kuulub taoline „kahekeelsus“ lahutamatult meie ja maailma vahekorra juurde [lk 213, Järelsõna, Piret Kuusk] 

Valitud tsitaadid Paul Feyerabendi raamatust „Meetodi vastu“

Tõlkinud Kalle Hein, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. Tõlgitud Londoni kirjastuse Verso 1993 aasta väljaandest (mis oli autori poolne kolmas väljaanne; esimene 1975 ja teine 1988).

Tarka juttu saab

Igaüks isemoodi

Väärtõlgendada

Teadust tuleb kaitsta ideoloogiate eest ja ühiskondi, eriti demokraatlikke ühiskondi, tuleb kaitsta teaduse eest. [lk 8]

Erineva sotsiaalse taustaga inimesed lähenevad maailmale erinevalt ja saavad selle kohta teada erinevaid asju. [lk 19]

„Teadmiste progress“ tähendas paljudes paikades mõistuse tapmist. [lk 20]

Kui keegi tutvustab mõnd uut vaadet, võetakse see vastu vaenulikult, ja on vaja väga mõjuvat põhjust, et see kas või mõõdukagi erapooletusega ära kuulataks. [lk 49]

Objektiivsed teadmised nõuavad arvamuste mitmekesisust. [lk 51]

Tavaline talitusviis on raskused unustada, neist mitte kunagi rääkida ja edasi tegutsed, nagu oleks teooria veatu. [lk 61)

Koperniklus  ja teised nüüdisaja teaduse olulised koostisosad jäid ellu vaid seepärast, et nende arenguloos heideti mõistus sageli kõrvale. [lk 113]

Kuid ei reeglid, printsiibid ega isegi mitte faktid  pole pühad ega puutumatud. [lk 129]

Newtoni järgi tulevad teadmised kahest allikast: Jumala sõnast – piiblist – ja Jumala tegudest – loodusest. [lk 134]

Vikerkaari, ütleb ta, ei saa püüda triangulatsiooni abil. [lk 148, ta = Galilei]

Lõppude lõpuks on ebakorrapärasuse mõiste mõttekas ainult siis, kui on olemas reegel. [lk 158]

Teooriate väljamõtlemine sõltub meie andekusest ja teistest juhuslikest asjaoludest, näiteks rahuldust pakkuvast seksuaalelust. [lk 159]

Kas pole mitte võimalik, et objektiivne käsitlusviis, mis suhtub halvustavalt uuritavate entiteetide isiklikesse suhetesse, teeb inimestele kahju, muudab nad haletsusväärseteks, ebasõbralikeks, end pühakuks pidavateks masinateks, kelles puudub sarm ja huumorimeel? [lk 161]

Ilma sagedase loobumiseta mõistusest pole progressi. [lk 165]

Pole ühtegi reeglit, mis säilitaks oma kehtivuse igas olukorras, ega ühtegi tegurit, millele võiks alati apelleerida. [lk 165]

Üks Kopenhaageni koolkonna tugevaid külgi oli võime hoiduda enneaegsest täpsusest. [lk 166]

Teadus vajab kohanemisvõimelisi ja leidlikke inimesi, mitte kindlakskujunenud käitumisviiside rangeid järgijaid. [lk 166]

Organisatsiooni nägu ja tõhusus sõltub selle liikmetest ning paraneb koos nende vaimse ja emotsionaalse erksuse suurenemisega. [lk 166]

Teadus on ainult üks paljudest tööriistadest, mille inimesed leiutasid oma ümbruskonnaga toimetulekuks. [lk 168]

Möönan, et äri- ja usuühenduste ning spetsiifiliste erialade puhul, nagu teadus või prostitutsioon, on õigus nõuda, et nende alad esindajad ja/või praktiseerijad vastaksid teatud normidele, mida seal tähtsaks peetakse, ja et nende asjatundlikkust peaks kuidagi saama kindlaks teha. [lk 168]

Normid, mida õpetatakse, ei pea tingimata üheski mõttes „ratsionaalsed“ ega „mõistlikud“ olema, ehkki neid tavaliselt sellistena esitletakse; piisab, kui need on omaks võtnud rühm, millega soovitakse ühineda, olgu selleks siis teadus, suur äri või üks ja ainus tõeline usk. [lk 169]

Muidugi, mingisugune võrdlus on alati võimalik (näiteks võib üks füüsikateooria kitarri saatel valjusti etteloetuna meloodilisemalt kõlada kui teine). [lk 179]

Laps ei õpi sõna tähendust selgeks mitte seda loogiliselt analüüsides, vaid kindlaks tehes, kuidas see seostub asjade ja teiste sõnadega. [lk 197]

Me peame teadusele lähenema nii, nagu antropoloog läheneb äsja avastatud hõimuühenduse nõidarstide psüühikahäiretele. [lk 200]

Iga teadusharu sisaldab teooriaid, mis on vastuolus nii faktide kui ka teiste teooriatega ja mille detailsem analüüs paljastab vasturääkivused. [lk 205]

Ei teadus ega ratsionaalsus ole universaalne täiuse mõõdupuu. Nad on traditsioonid, mis pole teadlikud oma ajaloolisest aluspõhjast. [lk 224]

Teaduses ja eriti puhtas matemaatikas tegeletakse sageli mingi konkreetse uurimissuunaga sellepärast, et tahetakse näha, kuhu see välja viib, mitte sellepärast, et seda olemuslikult täiuslikuks peetaks. [lk 228]

Vaevalt on ükski religioon end kunagi esitlenud pelgalt millegi sellisena, mida tasub proovida. Pretendeeritakse märksa enamale: meie religioon on tõde, kõik muu on viga, ja need, kes seda teavad, seda mõistavad, kuid selle ikkagi tagasi lükkavad, on üdini rikutud (või lootusetud idioodid). [lk 229]

Traditsioonid pole ei head ega halvad, nad lihtsalt on. [lk 239]

Vabas mõttevahetuses austatakse partnerit, olgu selleks inimene või terve kultuur, samal ajal kui ratsionaalne mõttevahetus tõotab austust ainult ratsionaalse väitluse raamistikus. [lk 242]

Vaba ühiskond ei saa niisiis tugineda ühelegi konkreetsele usutunnistusele; see ei saa tugineda näiteks ratsionalismile ega humanitaarsetele kaalutlustele. [lk 242]

Läks vaja miljardeid dollareid, tuhandeid hästi koolitatud spetsialiste ja aastaid rasket tööd, et mõned kidakeelsed ja üsna piiratud kaasaegsed saaksid sooritada paar armetut hüpet paigas, mille külastamine ei tuleks täie mõistusega inimesele mõttessegi – kuival kuumal kivil, kus pole raasugi õhku. Seevastu müstikud on ainuüksi vaimujõudu kasutades rännanud üle taevasfääri jumala eneseni, näinud teda kogu ta hiilguses, saanud jõudu oma elu edasielamiseks ning valgustust nii iseendale kui ka oma ligimestele. Ainult üldsuse ja tema rangetest intellektuaalidest koolitajate harimatus ning hämmastav fantaasiapuudus sunnib neid sääraseid võrdluseid pikema jututa tagasi lükkama. Vaba ühiskond ei ole sellise hoiaku vastu, kuid ei luba sellel ka põhiliseks ideoloogiaks saada. [lk 243-244]

Ettekujutus lõplikust maailmast muutub  vastuvõetavaks, kui meil on teooriad, mis sellist maailma kirjeldavad, ja kui need teooriad osutuvad paremaks kui nende lõpmatust kuulutavad rivaalid. [lk 249]

Fantaasiad ja tegelikult kogu inimese subjektiivsus on niisama palju maailma osa kui kirbud, kivid ja kvargid ning pole mingit põhjust, miks peaksime neid muutma, selleks et kaitsta viimati nimetatuid. [lk 253]

Kui lääne tsivilisatsioon nn Kolmandasse Maailma tungis, kehtestas ta seal oma arusaamad heast keskkonnast ja elamisväärsest elust. Sellega lõhkus ta hapra kohanemisvõrgustiku ja tekitas probleeme, mida seal varem polnud ette tulnud. [lk 267]

Meditsiinis on palju moevoole koolkondi, nii nagu on palju moevoole ja koolkondi psühholoogias. [lk 268-269]

Võrdsus tähendas seda, et teistesse rassidesse ja kultuuridesse kuuluvatel  inimestel avanes nüüd imepärane võimalus osa võtta valge inimese hullustest, tema tehnoloogias, tema meditsiinis, tema poliitikas. [lk 286]

Aule, patriotismile, tõele ja ratsionaalsusele lauldav kiitus, mis täidab meie koole, kantsleid ja miitinguid, läheb märkamatult üle sonimiseks, ükskõik kui palju seda ka ei mähitaks kirjanduslikku keelde ja ükskõik kui väga selle autorid ka ei püüaks klassikute stiili matkida, ning autorid ise on lõpuks vaevu eristatavad ruigavast seakarjast. [lk 288]

On upsakus arvata, et sul on pakkuda lahendusi inimestele, kelle elu sa ei ela ja kelle probleeme sa ei tunne. [lk 288]

Viha, mis minus tekib, kui näen hoolimatut hävitustööd kultuurisaavutuste kallal, millest me kõik oleksime midagi õppida võinud, ja upsakat enesekindlust, millega mõned intellektuaalid inimeste ellu sekkuvad, ning põlgus siirupiste fraaside vastu, mida nad oma nurjatuste ilustamiseks kasutavad, oli ja on ikka veel jõud, mis mind tööle kihutab. [lk 271]

Kokkuvõtteks: pole olemas „teaduslikku maailmavaadet“, nii nagu pole olemas ühtset ettevõtmist nimetusega „teadus“ – välja arvatud metafüüsikute, kooliõpetajate ja oma riiki konkurentsivõimeliseks muuta soovivate poliitikute peas. [lk 268]

Ühe lausega kokku võttes ütleb see raamat, et ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on müüt. [lk 384, Järelsõna, Tiiu Hallap]

Veel reisipilte

Fotod kannavad

Edasi tegelikkust

Muinasjuttudes

On lummavad vaated, millest pildile jääb „nojah, midagi siin ju natuke nagu on kah“ emotsioon.

Siis on lihtsad tavalised märkamatud asjad, millest saab inspiratsioonihetkedel leida esteetikat.

Ja lõpuks on igal pool näod.