Monday, April 25, 2016

nädalavahetus pani pea valutama

Mustvalges vaates
Kaovad erimeelsused
Halli hägusse



Mul ei olnud nädalavahetusel aega kirjutada, sest laupäeval püüdsin parandada pesumasinat ja pühapäeval matkata kolleegidega.

Sunday, April 17, 2016

Miks inimesed räägivad

Tühjusetuse
Vastandlikkusetuse
Väljendamatus


Sest nad tahavad targad paista. Sest nad tahavad oma teadmisi jagada. Sest nad tahavad oma arvamust jagada. Sest nad arvavad, et on targad. Sest nad tahavad ennast näidata. Sest tahavad näidata, et nad on keegi. Sest nad tahavad ennast välja elada. Sest nad tahavad sisse elada (mõtlevad valjusti). Sest nad tahavad mõjutada. Sest nad tahavad osaleda. Sest neile meeldib iseennast kuulata. Nad ei tea isegi miks, harjumusest. Sest nad tahavad kedagi aidata. Sest nad tahavad midagi takistada. Sest nad tahavad, et midagi muutuks. Sest tunnevad, et see on nende kohus. Sest nad tahavad, et oleks lõbus. Sest nad tahavad, et oleks huvitav. Sest nad tahavad, et ei oleks igav. Sest nad tahavad, et ei oleks nii lõbus. Sest keegi teine ju ei räägi! Sest muidu räägiks keegi teine. Sest nad ei oska vait olla.

Sunday, April 10, 2016

Reeglid ja loovus

Õpetajatele
Õpetatakse koolis
Nutmaajamist

Kaks artiklit ilmus hiljuti sellel teemal, et mida mõistetakse koolis korrutamise all:
Lühidalt öeldes 7 + 7 + 7 on õpetaja arvates „kolm korda seitse“, aga paljude lapsevanmate arvates pole mingit vahet, kuidas kahekümne üheni jõuda.

Seal algklasside matemaatika tunnis ei õpita ju ainult numbreid – ükski asi ei ole ainult see, mis ta on. Seal õpitakse natukene ka seda, et ühiskonnas tuleb arvestada reeglitega ja teha asju nii nagu on ette nähtud. Kunagi hiljem tuleb see osa, et milliseid reegleid võib painutada või millal päris omi teha. Probleem ei ole lastes, kes leiutavad omi reegleid enne õiget aega, probleem on vanemates, kes ei taha kooliga koostööd teha. Millal peaks tulema taipamine, et erinevates õppeainetes räägitakse samadest asjadest natuke erineva nurga alt – et on loovuse tunnid ja on reeglite tunnid ja sama vastuse eest erinevas ainetunnis võib saada erineva hinde?

Need lapsevanemad seal ei teadvusta endale, et õpetaja tegelikult oskab korrutada, ta ei küsi õpilaste käest mitte infot, vaid tahab neid harida. Küsimus ei ole tulemuse leidmises vaid meetodi omandamises. Algul tehnika, pärast looming! Muusik peab kõigepealt õppima oma instrumenti valitsema ja alles seejärel improviseerima. Kloun tegelikult oskab seda trikki, milles teeskleb äpardumist. Igal tööl ja tegevusel on omad võtted, mis on aastatuhandete jooksul sõelale jäänud kui kõige asjalikumad. Alati on erandeid, kes teevad midagi teistmoodi ja sellest kasvavad välja suured avastused, murrangud, revolutsioonid – näiteks nagu vabastiil murdmaasuusatamises või V hüpetes. Aga kui umbes pooled algklassi õpilaste emadest väidavad, et just tema võsuke on järgmine Einstein, sest leiutas iseseisvalt reegli „korrutis ei sõltu korrutatavate järjekorras“, mis õigupoolest oli järgmise tunni teema, siis ma ei usu sellesse ühiskonda.

Mul on kohutavalt halb käekiri, sest ma ei treeninud ennast esimeses klassis pliiatsit õigesti sõrmede vahel hoidma.

Kui ma hakkasin õunapuude oksi lõikama, siis kõigepealt uurisin kirjandust kuidas erinevad kogenud asjatundjad soovitavad, siis mõtlesin kuidas mulle meeldiks ja tegeliku töö käigus otsisin kompromisse ajatute üldtunnustatud- ja oma isiklike hetke-tõekspidamiste vahel. Normaalne harrastaja sülitab kogu teooria ja inimkonna varasemate tähelepanekute peale, teeb nii nagu talle meeldib ja sügisel kirub, et jõle palju vesivõsusid ajab, sitt sort vist.

Ma olen näinud raamatupidajat, kes leidis, et maksuvaba miinimumi mahaarvamise asemele on lihtsam korrigeerida pisut maksumäära – enamasti tuli viga alla paari sendi. Enamik elukutselisi programmeerijaid leiab, et kõik need koodile esitatavad nõuded oli mingi veidrus kooli ajast – päris elus on täiesti normaalne, et keegi peale autori asjast aru ei saa ja kui teda ühel päeval enam käepärast ei ole, siis on see lihtsalt halb õnn. Sõna „kvaliteedijuhtimine“ all mõistetakse kaasajal mitte seda, kui hea on tulemus, vaid kuidas on järgitud selle poole püüdlemise reglementeeritud protsessi – mis iseenesest on nonsenss, aga sellest mõni teine kord.

Sunday, April 3, 2016

Kevadpäevadepildid

Võõrad väärtused
Väikesed erisused
Vääramatu jõud




 


Kõige lihtsam on õnnelik olla, kui su  maitse langeb kokku laiade massidega, sulle meeldib see mis on kombeks, tavaks, moes ja normaalne. Teine hea võimalus on olla hästi enesekeskne ja eriline, kuid suruda oma arvamust teistele jõuliselt peale. Jääda iseendaks, see tähendab et sa ei võta omaks karja reegleid ja kari ei võta sind omaks, välja arvatud juhul, kui sa sunnid neid selleks.