Punased valgete täppidega

Kärbeste seened

Inimesele hirmsad

Ja ahvatlevad

Kunagi aastate eest sain aru, et ma ei jõua kõiki ilusaid seeni, mida näen, üles pildistada. Peab tegema valikuid. Mina valisin punased kärbseseened. Alateadvus sai sellest niimoodi aru, et pean üles pildistama kõik punased kärbseseened mida näen. Laupäeval nägin jälle mõndasid.

Suurem album asub siin: http://pilt.delfi.ee/album/202367/

...Werner Heisenbergi raamatust "Füüsika ja filosoofia"

Tõlkinud Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. Tõlgitud 1958 aasta inglise- ja 1959 aasta saksakeelsest (autori tõlge) väljaandest. Teosed põhinevad loengutel, mille Heisenberg pidas 1955/1956 talvel St. Andrews ülikoolis.

Asjatundlikult

Ja peenelt mõjub f-täht

Sõna alguses

Ja õigete küsimuste esitamine on ju sageli juba rohkem kui pool teed probleemi lahendamiseni. [lk 16]

Klassikaline füüsika põhines eeldusel – või hoopis illusioonil? -,et me saame maailma või vähemalt maailma osasid kirjeldada ilma, et peaksime kõnelema iseendast. [lk 36]

Vahetu side Jumalaga leiab aset inimese hinges,  mitte maailmas, ja selle probleemiga on inimmõtlemine kahe tuhande aasta jooksul pärast Platonit rohkem tegelenud kui ühegi teisega. [lk 60]

Vahetevahel on oletus, et teatud lause on mõttetu, viinud ajalooliselt tähtsate edusammudeni, sest on andnud võimaluse luua mõistete vahele uusi seoseid, mis oleksid vastuolulised, kui lause oleks mõttekas. [lk 68]

Täieliku loogilise selguse nõude külge klammerdumine teeks loodusteaduse tõenäoliselt võimatuks. [lk 69]

Mõisted ei ole oma seotuses loodusega täpselt defineeritud – olgugi et nad on täpselt defineeritud võimalike omavaheliste seoste suhtes. [lk 85]

Teadlase esmaseks püüdluseks peab alati jääma intellektuaalne ausus, samal ajal kui kogukond temalt sageli nõuab, et ta teaduse muutlikkust arvestades vähemalt mõned aastakümned ootaks, enne kui oma tavatarkusest erineva vaatekoha avalikkuse ette toob. Lihtsat lahendust sellele probleemile arvatavasti ei ole – kui ainuüksi sallivusest ei piisa. [lk 127]

Klassikalises loogikas eeldatakse, et kui väide on üldse mõttekas, siis peab kas väide või tema eitus tõele vastama. [lk 169]

Katsetes aatomisündmustega on meil tegemist asjade ja asjaoludega, mis on niisama reaalsed kui ükskõik millised igapäevaelu nähtused. Kuid aatomid ja elementaarosakesed ei ole samavõrd reaalsed. Nad moodustavad pigem tendentside ja võimaikkuse maailma, mitte asjade ja asjaolude maailma. [lk 173]

Arvatavasti võib üsna üldiselt väita, et inimmõtlemise ajaloos on sageli kõige viljakam areng toimunud seal, kus on kohtunud kaks erinevat mõtteviisi. [lk 174]

Nagu kõigil varasematel aegadel, nii tuleb nüüdki kõigepealt endale selgeks teha, et see, mis ühele poolele paistab  ajaloolise ja moraalse õigusena, võib teisele poolele paista ebaõiglusena. [lk 178]

Pühakiri oli üles kirjutatud inimese poolt ja seetõttu võis seal leiduda inimlikke eksimusi, loodus oli aga jumalikku tahte vahetu avaldus. [lk 182, oli = 16 sajandil]

Me ei tohi oma silmi sulgeda asjaolu ees, et suurel osal inimestest saab vaevalt olla korralikult põhjendatud arvamust teatud üldiste ideede ja doktriinide õigsuse kohta. Seetõttu ei saa sõna „uskuma“ nende inimeste jaoks kunagi tähendada „millegi kohta tõde teadma“, vaid seda saab ainult tõlgendada kui „midagi oma elu aluseks võtma.  [lk 191]

Praktilise elu otsustustes ei ole peaaegu kunagi võimalik kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõelda ning seetõttu tuleb alati tegutseda ebatäieliku teadmisealusel. [lk 192]

Vajadus kasutada maailmast arusaamiseks vaheldumisi täpset matemaatikakeelt ja ebatäpset tavakeelt tekitab lugematuid eksitusi väärarusaamu, kuid Heisenbergi arvates kuulub taoline „kahekeelsus“ lahutamatult meie ja maailma vahekorra juurde [lk 213, Järelsõna, Piret Kuusk] 

Valitud tsitaadid Paul Feyerabendi raamatust „Meetodi vastu“

Tõlkinud Kalle Hein, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. Tõlgitud Londoni kirjastuse Verso 1993 aasta väljaandest (mis oli autori poolne kolmas väljaanne; esimene 1975 ja teine 1988).

Tarka juttu saab

Igaüks isemoodi

Väärtõlgendada

Teadust tuleb kaitsta ideoloogiate eest ja ühiskondi, eriti demokraatlikke ühiskondi, tuleb kaitsta teaduse eest. [lk 8]

Erineva sotsiaalse taustaga inimesed lähenevad maailmale erinevalt ja saavad selle kohta teada erinevaid asju. [lk 19]

„Teadmiste progress“ tähendas paljudes paikades mõistuse tapmist. [lk 20]

Kui keegi tutvustab mõnd uut vaadet, võetakse see vastu vaenulikult, ja on vaja väga mõjuvat põhjust, et see kas või mõõdukagi erapooletusega ära kuulataks. [lk 49]

Objektiivsed teadmised nõuavad arvamuste mitmekesisust. [lk 51]

Tavaline talitusviis on raskused unustada, neist mitte kunagi rääkida ja edasi tegutsed, nagu oleks teooria veatu. [lk 61)

Koperniklus  ja teised nüüdisaja teaduse olulised koostisosad jäid ellu vaid seepärast, et nende arenguloos heideti mõistus sageli kõrvale. [lk 113]

Kuid ei reeglid, printsiibid ega isegi mitte faktid  pole pühad ega puutumatud. [lk 129]

Newtoni järgi tulevad teadmised kahest allikast: Jumala sõnast – piiblist – ja Jumala tegudest – loodusest. [lk 134]

Vikerkaari, ütleb ta, ei saa püüda triangulatsiooni abil. [lk 148, ta = Galilei]

Lõppude lõpuks on ebakorrapärasuse mõiste mõttekas ainult siis, kui on olemas reegel. [lk 158]

Teooriate väljamõtlemine sõltub meie andekusest ja teistest juhuslikest asjaoludest, näiteks rahuldust pakkuvast seksuaalelust. [lk 159]

Kas pole mitte võimalik, et objektiivne käsitlusviis, mis suhtub halvustavalt uuritavate entiteetide isiklikesse suhetesse, teeb inimestele kahju, muudab nad haletsusväärseteks, ebasõbralikeks, end pühakuks pidavateks masinateks, kelles puudub sarm ja huumorimeel? [lk 161]

Ilma sagedase loobumiseta mõistusest pole progressi. [lk 165]

Pole ühtegi reeglit, mis säilitaks oma kehtivuse igas olukorras, ega ühtegi tegurit, millele võiks alati apelleerida. [lk 165]

Üks Kopenhaageni koolkonna tugevaid külgi oli võime hoiduda enneaegsest täpsusest. [lk 166]

Teadus vajab kohanemisvõimelisi ja leidlikke inimesi, mitte kindlakskujunenud käitumisviiside rangeid järgijaid. [lk 166]

Organisatsiooni nägu ja tõhusus sõltub selle liikmetest ning paraneb koos nende vaimse ja emotsionaalse erksuse suurenemisega. [lk 166]

Teadus on ainult üks paljudest tööriistadest, mille inimesed leiutasid oma ümbruskonnaga toimetulekuks. [lk 168]

Möönan, et äri- ja usuühenduste ning spetsiifiliste erialade puhul, nagu teadus või prostitutsioon, on õigus nõuda, et nende alad esindajad ja/või praktiseerijad vastaksid teatud normidele, mida seal tähtsaks peetakse, ja et nende asjatundlikkust peaks kuidagi saama kindlaks teha. [lk 168]

Normid, mida õpetatakse, ei pea tingimata üheski mõttes „ratsionaalsed“ ega „mõistlikud“ olema, ehkki neid tavaliselt sellistena esitletakse; piisab, kui need on omaks võtnud rühm, millega soovitakse ühineda, olgu selleks siis teadus, suur äri või üks ja ainus tõeline usk. [lk 169]

Muidugi, mingisugune võrdlus on alati võimalik (näiteks võib üks füüsikateooria kitarri saatel valjusti etteloetuna meloodilisemalt kõlada kui teine). [lk 179]

Laps ei õpi sõna tähendust selgeks mitte seda loogiliselt analüüsides, vaid kindlaks tehes, kuidas see seostub asjade ja teiste sõnadega. [lk 197]

Me peame teadusele lähenema nii, nagu antropoloog läheneb äsja avastatud hõimuühenduse nõidarstide psüühikahäiretele. [lk 200]

Iga teadusharu sisaldab teooriaid, mis on vastuolus nii faktide kui ka teiste teooriatega ja mille detailsem analüüs paljastab vasturääkivused. [lk 205]

Ei teadus ega ratsionaalsus ole universaalne täiuse mõõdupuu. Nad on traditsioonid, mis pole teadlikud oma ajaloolisest aluspõhjast. [lk 224]

Teaduses ja eriti puhtas matemaatikas tegeletakse sageli mingi konkreetse uurimissuunaga sellepärast, et tahetakse näha, kuhu see välja viib, mitte sellepärast, et seda olemuslikult täiuslikuks peetaks. [lk 228]

Vaevalt on ükski religioon end kunagi esitlenud pelgalt millegi sellisena, mida tasub proovida. Pretendeeritakse märksa enamale: meie religioon on tõde, kõik muu on viga, ja need, kes seda teavad, seda mõistavad, kuid selle ikkagi tagasi lükkavad, on üdini rikutud (või lootusetud idioodid). [lk 229]

Traditsioonid pole ei head ega halvad, nad lihtsalt on. [lk 239]

Vabas mõttevahetuses austatakse partnerit, olgu selleks inimene või terve kultuur, samal ajal kui ratsionaalne mõttevahetus tõotab austust ainult ratsionaalse väitluse raamistikus. [lk 242]

Vaba ühiskond ei saa niisiis tugineda ühelegi konkreetsele usutunnistusele; see ei saa tugineda näiteks ratsionalismile ega humanitaarsetele kaalutlustele. [lk 242]

Läks vaja miljardeid dollareid, tuhandeid hästi koolitatud spetsialiste ja aastaid rasket tööd, et mõned kidakeelsed ja üsna piiratud kaasaegsed saaksid sooritada paar armetut hüpet paigas, mille külastamine ei tuleks täie mõistusega inimesele mõttessegi – kuival kuumal kivil, kus pole raasugi õhku. Seevastu müstikud on ainuüksi vaimujõudu kasutades rännanud üle taevasfääri jumala eneseni, näinud teda kogu ta hiilguses, saanud jõudu oma elu edasielamiseks ning valgustust nii iseendale kui ka oma ligimestele. Ainult üldsuse ja tema rangetest intellektuaalidest koolitajate harimatus ning hämmastav fantaasiapuudus sunnib neid sääraseid võrdluseid pikema jututa tagasi lükkama. Vaba ühiskond ei ole sellise hoiaku vastu, kuid ei luba sellel ka põhiliseks ideoloogiaks saada. [lk 243-244]

Ettekujutus lõplikust maailmast muutub  vastuvõetavaks, kui meil on teooriad, mis sellist maailma kirjeldavad, ja kui need teooriad osutuvad paremaks kui nende lõpmatust kuulutavad rivaalid. [lk 249]

Fantaasiad ja tegelikult kogu inimese subjektiivsus on niisama palju maailma osa kui kirbud, kivid ja kvargid ning pole mingit põhjust, miks peaksime neid muutma, selleks et kaitsta viimati nimetatuid. [lk 253]

Kui lääne tsivilisatsioon nn Kolmandasse Maailma tungis, kehtestas ta seal oma arusaamad heast keskkonnast ja elamisväärsest elust. Sellega lõhkus ta hapra kohanemisvõrgustiku ja tekitas probleeme, mida seal varem polnud ette tulnud. [lk 267]

Meditsiinis on palju moevoole koolkondi, nii nagu on palju moevoole ja koolkondi psühholoogias. [lk 268-269]

Võrdsus tähendas seda, et teistesse rassidesse ja kultuuridesse kuuluvatel  inimestel avanes nüüd imepärane võimalus osa võtta valge inimese hullustest, tema tehnoloogias, tema meditsiinis, tema poliitikas. [lk 286]

Aule, patriotismile, tõele ja ratsionaalsusele lauldav kiitus, mis täidab meie koole, kantsleid ja miitinguid, läheb märkamatult üle sonimiseks, ükskõik kui palju seda ka ei mähitaks kirjanduslikku keelde ja ükskõik kui väga selle autorid ka ei püüaks klassikute stiili matkida, ning autorid ise on lõpuks vaevu eristatavad ruigavast seakarjast. [lk 288]

On upsakus arvata, et sul on pakkuda lahendusi inimestele, kelle elu sa ei ela ja kelle probleeme sa ei tunne. [lk 288]

Viha, mis minus tekib, kui näen hoolimatut hävitustööd kultuurisaavutuste kallal, millest me kõik oleksime midagi õppida võinud, ja upsakat enesekindlust, millega mõned intellektuaalid inimeste ellu sekkuvad, ning põlgus siirupiste fraaside vastu, mida nad oma nurjatuste ilustamiseks kasutavad, oli ja on ikka veel jõud, mis mind tööle kihutab. [lk 271]

Kokkuvõtteks: pole olemas „teaduslikku maailmavaadet“, nii nagu pole olemas ühtset ettevõtmist nimetusega „teadus“ – välja arvatud metafüüsikute, kooliõpetajate ja oma riiki konkurentsivõimeliseks muuta soovivate poliitikute peas. [lk 268]

Ühe lausega kokku võttes ütleb see raamat, et ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on müüt. [lk 384, Järelsõna, Tiiu Hallap]