Jõugupealikud
Kasutavad kaasajal
Peeneid nimesid
Kunagi arvasin, et kõige idiootlikum organisatsioon, mida olen näinud, on nõukogude sõjaväeosa. Täna tuleb tõdeda, et kaasaegne vaba ühiskonna edukas ettevõte toimib täpselt samasugustel alustel.
On mingisugune
juhatus, tipp, kes suhtleb inimestega ainult poodiumilt pühade ajal või siis karmides
kriisi situatsioonides vahetult ja vahedalt. Nende jaoks on olulised
numbrilised näitajad, seda mis päriselt igapäevaselt toimub, nad ei tea. Tegelikku
tegevust koordineerib mingi keskmiste juhtide kiht, kes ei oma vähimatki ettekujutust
tervikust, ajab igaüks oma asja, fanaatiliselt või vähem fanaatiliselt, ja
konkureerib omavahel samade ressursside pärast. Nende jaoks on kõige suurem väljakutse
pugejalikkuse ja omamehelikkuse tasakaalustamine suheldes vastavalt kas üles
või allapoole.
Protsessiliselt on
olemas reeglid, eeskirjad, määrused, korrad, juhendmaterjalid, mis kõik on
omavahel natuke vastuolus ja mida keegi täpselt ei mäleta, aga neid on palju. Ühed võtavad neid
tõsiselt, mitte küll tervikuna vaid enesele meeldivaid detaile, teised
ignoreerivad niipalju kui võimalik. Mõnele süsteemile tekib oma messias, kes usub
et just selline toimimisviis on õnne alus ja probleemide lahendus.
Väga levinud on absurdselt idealistlik uskumus, et mingi üks ühtne raamistik
suudab hõlmata eranditult kõiki organisatsiooni tegevusvaldkondi.
Lisaks ametlikele
protseduurilistele tegevusnormidele on alati ka niiöelda juhatuse projektid. Need
on eriti olulised ülesanded, mille puhul ignoreeritakse kõiki formaalseid
kokkuleppeid. Sellise staatuse saamiseks peab asi olema kellegi konkreetse
egiidi all sealt päris tipust, oluline on rõhutada, et asi on just nimelt
isiklik, mitte ettevõtte kui terviku seisukohast vajalik. Näiteks võib IT juhi
lemmikuks olla siseveeb või diviisi staabiülema jaoks karauuli õppelinnak – ei-ei,
seda pole aastaplaanis ega eelarves, see lihtsalt tuleb ära teha! Sest talle on väga oluline saada rida saavutuste loetellu oma teenistuslehele ehk CV-sse. Selliste
teemadega haakuvad ka pealikute lemmiklapsed – tüübid kes ametlikus struktuuris
võivad olla kusagil keskpaigas või isegi päris all, aga seotuse tõttu tähtsa
plaaniga omavad eristaatust.
Üksikisiku vaates on edukad enesekindlad esinejad, kelle hääl ja jalg ei värise - mõtete kvaliteet pole oluline. Osavad, targad või kogenud spetsialistid on tagaplaanil – mõned virisevad, mõned joovad, mõned on rahul.
PS! Et keegi ei
süüdistaks mind poliitilises ebakorrektsuses ja riiklike usupühade
ignoreerimises, panen siia ka lingi ühe kirjaniku jõulutervitusele, mida kunagi
üritasin tõlkida:
Originaal koos
autoriõigustega ja muu taolisega asub siin:
No comments:
Post a Comment