Sunday, December 20, 2015

Lelle mälestuseks, isiklikult ja lühidalt

kõik oli teada
läks nii nagu lubati
ikka ei usu


Lastel ei lubatud liiga palju magusat süüa: kõht võib valutama hakata, süda võib pahaks minna, ei ole hea. Tema tegi ükskord oma sünnipäeval suure kausitäie vahukoort vaarikatega ja kõik võisid isu täis süüa. Mis siis kui midagi läheb valesti või pahaks – see on kogemus, õpetlikum kui lõputu tänitamine. Paljud mäletavad, et oli lõbus, keegi ei mäleta, et oleks mingi jama juhtunud tookord.

Kunagi koolilõpu ajal aitas ta mul spikreid teha, tolleaegne tipptehnoloogia seisnes valemite õpikust mahapildistamises ja piisavalt väikesena fotopaberile kandmises, kvaliteedi jaoks oli vaja tema riistu ja kogemusi, aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Nimetatud protsessiga seoses tekkis poistel veel mingi mõte mida võiks paljundada ja müüma hakata ja rikkaks saada. Tema küsimus „Kas turgu on?“ tõi maa peale tagasi. Ülikooli ajal oli mul maine, et ma suutvat igas äriplaanis kitsaskohad ning õhu välja lasta – kõik see mõtlemine algas sellest tema lühikesest lausest.

Autokooli ajal ütles ta mulle lihtsalt: „Eksamile ei tule minna mitte sõiduoskust demonstreerima vaid eksamit ära tegema!“. Seda olen hiljem laiendanud ka mujale.

Tema töötas direktorina ja sebis mulle väikese lepingulise töö mingite arvude kokkuliitmiseks. Nägin vilksamisi, mida teevad raamatupidajad igapäevaselt ja tekkis tunne, et üks tudeng saaks sellega vabalt kooli kõrvalt hakkama. „Ära taha,“ ütles tema, „raamatupidaja ei ole elukutse vaid diagnoos.“ Kümme aastat hiljem jälle koolis käies võtsin valikaineid kõikidest moodulitest peale finantsjuhtimise – mitte sellepärast, et ta ütles nii, vaid sest see oli õige.

Üheksakümnendatel hoidis ta oma isiklikku autot meie õue peal. Kõiki pani imestama, kuidas aastakümnete pikkuse staažiga autojuht näitas püüdlikult suunda hoovist sisse ja välja pöörates. Ta seletas, et tõepoolest, sellisel kõrvalise tänaval peab suunda näitama ainult eksamil, aga tema on sõiduõpetaja ja peab olema eeskujuks, sest kunagi ei tea millal keegi võib näha – isegi siis kui kedagi ei ole näha. Ühesõnaga, kui sa tahad, et sind austatakse sellena kes sa oled, siis käitugi kogu aeg sellena – väga lihtne.

No comments:

Post a Comment