...Werner Heisenbergi raamatust "Füüsika ja filosoofia"

Tõlkinud Piret Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. Tõlgitud 1958 aasta inglise- ja 1959 aasta saksakeelsest (autori tõlge) väljaandest. Teosed põhinevad loengutel, mille Heisenberg pidas 1955/1956 talvel St. Andrews ülikoolis.

Asjatundlikult

Ja peenelt mõjub f-täht

Sõna alguses

Ja õigete küsimuste esitamine on ju sageli juba rohkem kui pool teed probleemi lahendamiseni. [lk 16]

Klassikaline füüsika põhines eeldusel – või hoopis illusioonil? -,et me saame maailma või vähemalt maailma osasid kirjeldada ilma, et peaksime kõnelema iseendast. [lk 36]

Vahetu side Jumalaga leiab aset inimese hinges,  mitte maailmas, ja selle probleemiga on inimmõtlemine kahe tuhande aasta jooksul pärast Platonit rohkem tegelenud kui ühegi teisega. [lk 60]

Vahetevahel on oletus, et teatud lause on mõttetu, viinud ajalooliselt tähtsate edusammudeni, sest on andnud võimaluse luua mõistete vahele uusi seoseid, mis oleksid vastuolulised, kui lause oleks mõttekas. [lk 68]

Täieliku loogilise selguse nõude külge klammerdumine teeks loodusteaduse tõenäoliselt võimatuks. [lk 69]

Mõisted ei ole oma seotuses loodusega täpselt defineeritud – olgugi et nad on täpselt defineeritud võimalike omavaheliste seoste suhtes. [lk 85]

Teadlase esmaseks püüdluseks peab alati jääma intellektuaalne ausus, samal ajal kui kogukond temalt sageli nõuab, et ta teaduse muutlikkust arvestades vähemalt mõned aastakümned ootaks, enne kui oma tavatarkusest erineva vaatekoha avalikkuse ette toob. Lihtsat lahendust sellele probleemile arvatavasti ei ole – kui ainuüksi sallivusest ei piisa. [lk 127]

Klassikalises loogikas eeldatakse, et kui väide on üldse mõttekas, siis peab kas väide või tema eitus tõele vastama. [lk 169]

Katsetes aatomisündmustega on meil tegemist asjade ja asjaoludega, mis on niisama reaalsed kui ükskõik millised igapäevaelu nähtused. Kuid aatomid ja elementaarosakesed ei ole samavõrd reaalsed. Nad moodustavad pigem tendentside ja võimaikkuse maailma, mitte asjade ja asjaolude maailma. [lk 173]

Arvatavasti võib üsna üldiselt väita, et inimmõtlemise ajaloos on sageli kõige viljakam areng toimunud seal, kus on kohtunud kaks erinevat mõtteviisi. [lk 174]

Nagu kõigil varasematel aegadel, nii tuleb nüüdki kõigepealt endale selgeks teha, et see, mis ühele poolele paistab  ajaloolise ja moraalse õigusena, võib teisele poolele paista ebaõiglusena. [lk 178]

Pühakiri oli üles kirjutatud inimese poolt ja seetõttu võis seal leiduda inimlikke eksimusi, loodus oli aga jumalikku tahte vahetu avaldus. [lk 182, oli = 16 sajandil]

Me ei tohi oma silmi sulgeda asjaolu ees, et suurel osal inimestest saab vaevalt olla korralikult põhjendatud arvamust teatud üldiste ideede ja doktriinide õigsuse kohta. Seetõttu ei saa sõna „uskuma“ nende inimeste jaoks kunagi tähendada „millegi kohta tõde teadma“, vaid seda saab ainult tõlgendada kui „midagi oma elu aluseks võtma.  [lk 191]

Praktilise elu otsustustes ei ole peaaegu kunagi võimalik kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõelda ning seetõttu tuleb alati tegutseda ebatäieliku teadmisealusel. [lk 192]

Vajadus kasutada maailmast arusaamiseks vaheldumisi täpset matemaatikakeelt ja ebatäpset tavakeelt tekitab lugematuid eksitusi väärarusaamu, kuid Heisenbergi arvates kuulub taoline „kahekeelsus“ lahutamatult meie ja maailma vahekorra juurde [lk 213, Järelsõna, Piret Kuusk]