Tõlkinud ja koostanud (neljast erinevast väljaandest) Piret
Kuusk, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.
Koolitarkused
Olid algul kellegi
Uitavad mõtted
„Kõigepealt
tõdeme, et kõigis oma valdkondades on füüsikateaduslikud uuringud seotud kas
praktiliste vajadustega või siis eriti silmatorkavate loodusnähtustega.“ [lk
9-10, 1908]
„Helikõrguse,
värvi ja temperatuuri definitsioonid ei ole tänapäeval kuidagi seotud
asjassepuutuva meele vahetu tajuga.“ [lk 10, 1908]
„Kui
looduselt tahetakse saada kindlat vastust, tuleb probleemile läheneda
üldisemast, vähem majanduslikust seisukohast.“ [lk 18, 1908]
„Sest
mida saab mõõta, see on ka olemas.“ [lk 70, 1913]
„Ka
füüsika jaoks kehtib lause, et õndsaks ei saa ilma usuta, vähemalt mitte ilma
usuta teatud reaalsusse meist väljaspool.“ [lk 72, 1913]
„Kõigi
füüsikaliste nähtuste hulgas pole ühtki teist nii sügavat vastuolu kui
pööratavate ja mittepööratavate protsesside vahel.“ [lk 82, 1914]
„Uus
suur teaduslik idee ei pruugi läbi lüüa niimoodi, et selle vastased aegamööda
veenduvad ja oma arvamust muudavad – on suur haruldus, kui Saulusest saab
Paulus -, vaid pigem niimoodi, et selle vastased aja jooksu lära surevad ja
pealekasvav generatsioon algusest peale uut ideed usaldama hakkab.“ [lk 155,
1933]
„See,
mida koolis õpetatakse, on vähem oluline kui see, kuidas õpetatakse. Üksainuke
matemaatiline teoreem, millest õpilane tõesti aru saab, on tema jaoks
väärtuslikum, kui kümme valemit, mis ta pähe on õppinud, ja mida ta ka
eeskujulikult kasutada oskab, ilma et ta nende tegelikust mõttest aru saaks.
Sest kool ei tohi edasi anda mitte erialast rutiini, vaid järjekindlat
metoodilist mõtlemist. /.../ Üldiselt ei ole hariduse kõrgeimaks eesmärgiks
teadmiste ega ka oskuste omandamine, vaid võime tegutseda.“ [lk 156, 1933]
„Täbar
lugu seisneb selles, et niisuguste fantaseerijate, kes end igal alal
asjatundjaks peavad, ent kuskil sügavusse ei tungi, ei saa just nende puuduliku
teadusliku hariduse tõttu peaaegu mitte kunagi mõistust pähe panna.“ [lk 161,
1933]
„Ja
siiski oleks Goethele sada aastat hiljem arvatavasti üsna hästi meeldinud
hõõglambi pehme sära kirjutuslaual, kuigi selle leiutamine põhines otseselt
füüsikateoorial, mille vastu ta oli nii tuliselt võidelnud.“ [lk 173, 1935]
„Kui
vaatleme merekaldal vahutavate murdlainete mängu, siis ei sega miski meid
olemast veendunud, et iga üksik veetilgake järgib rangelt põhjuslikkuse
seadust, olgugi et on mõeldamatu iga üksiku tilga tekkimist ja kadumist
jälgida, rääkimata siis ennustamisest.“ [lk 179, 1935]
„Just
suurvaimud ja füüsika teerajajad – Kepler, Newton, Leibniz, Faraday – olid
ajendatud usust ühelt poolt välismaailma reaalsusse ja teiselt poolt kõrgema
mõistuse valitsemisse selles või selle kohal.“ [lk 182, 1935]
„Teadus,
religioon ja kunst ei lase end kunagi täielikult üksteisest lahutada.“ [lk 186,
1935]
„Kokkuvõtlikult
võime öelda, et füüsikateadus nõuab reaalse, meist sõltumatu maailma eeldamist,
mida me kindlasti kunagi vahetult ei tunneta, vaid saame tajuda ainult oma
meeleliste aistingute ja nende kaudu vahendatud mõõtmiste kaudu.“ [lk 224-225,
1937]
„Mõtted
on peenemad kui aatomida ja elektronid, mõtetes võime ühtviisi kergesti nii
lõhestada aatomituuma kui ka hüpata üle miljonite valgusaastate pikkuse
kosmilise vahemaa. Mõnikord võib kuulda arvamust, et loodus ulatub kaugemale
kui inimlik kujutlusvõime suudab haarata. Õige on just vastupidine.
Mõttemaailma mõõtmatus ulatuses võtab loodus enda alla vaid üsna väikese ala.“
[lk 248, 1937]
„Inimene
ei otsi mitte ainult teadmisi ja võimu, vaid ka juhtnööre tegutsemiseks ning
mõõdupuud väärtusliku ja väärtusetu jaoks; ta otsib maailmavaadet, mis
kindlustaks talle maailma suurime hüve: hingerahu. Ja kui religioon teda ei
rahulda, siis otsib ta selle asendajat täppisteadusest.“ [lk 254, 1941]
„Igapäevamõtlemist
ei erista teaduslikust mõtlemisest mitte kvaliteet, vaid täpsuse ja täiuslikkuse
määr, umbes nagu mikroskoobi saavutused erinevad inimsilma omast.“ [lk 258-259,
1941]
„Muidugi
läheb uute radade rajajal, kes sirutab oma tundlad kaugemale puutepiirkonnast, tarvis
elavat kujutlusvõimet, sest uusi ideid ei tekita arukas kalkuleerimine, vaid
loov fantaasia.“ [lk 270, 1941]
"Ka
kõige arukam olend ei ole võimeline iseennast väljast vaatlema, niisamuti nagu
kõige väledam kiirjooksja ei saa iseendast ette joosta.“ [lk 289, 1946]
