Tõlkinud Kalle Hein, Tartu Ülikooli Kirjastus,
2016. Tõlgitud Londoni kirjastuse Verso 1993 aasta väljaandest (mis oli autori
poolne kolmas väljaanne; esimene 1975 ja teine 1988).
Tarka juttu saab
Igaüks isemoodi
Väärtõlgendada
Teadust tuleb kaitsta ideoloogiate eest ja
ühiskondi, eriti demokraatlikke ühiskondi, tuleb kaitsta teaduse eest. [lk 8]
Erineva sotsiaalse taustaga inimesed
lähenevad maailmale erinevalt ja saavad selle kohta teada erinevaid asju. [lk
19]
„Teadmiste progress“ tähendas paljudes
paikades mõistuse tapmist. [lk 20]
Kui keegi tutvustab mõnd uut vaadet, võetakse
see vastu vaenulikult, ja on vaja väga mõjuvat põhjust, et see kas või
mõõdukagi erapooletusega ära kuulataks. [lk 49]
Objektiivsed teadmised nõuavad arvamuste
mitmekesisust. [lk 51]
Tavaline talitusviis on raskused unustada,
neist mitte kunagi rääkida ja edasi tegutsed, nagu oleks teooria veatu. [lk 61)
Koperniklus
ja teised nüüdisaja teaduse olulised koostisosad jäid ellu vaid
seepärast, et nende arenguloos heideti mõistus sageli kõrvale. [lk 113]
Kuid ei reeglid, printsiibid ega isegi mitte
faktid pole pühad ega puutumatud. [lk
129]
Newtoni järgi tulevad teadmised kahest
allikast: Jumala sõnast – piiblist – ja Jumala tegudest – loodusest. [lk 134]
Vikerkaari, ütleb ta, ei saa püüda
triangulatsiooni abil. [lk 148, ta = Galilei]
Lõppude lõpuks on ebakorrapärasuse mõiste
mõttekas ainult siis, kui on olemas reegel. [lk 158]
Teooriate väljamõtlemine sõltub meie
andekusest ja teistest juhuslikest asjaoludest, näiteks rahuldust pakkuvast
seksuaalelust. [lk 159]
Kas pole mitte võimalik, et objektiivne
käsitlusviis, mis suhtub halvustavalt uuritavate entiteetide isiklikesse
suhetesse, teeb inimestele kahju, muudab nad haletsusväärseteks,
ebasõbralikeks, end pühakuks pidavateks masinateks, kelles puudub sarm ja
huumorimeel? [lk 161]
Ilma sagedase loobumiseta mõistusest pole
progressi. [lk 165]
Pole ühtegi reeglit, mis säilitaks oma
kehtivuse igas olukorras, ega ühtegi tegurit, millele võiks alati apelleerida. [lk
165]
Üks Kopenhaageni koolkonna tugevaid külgi oli
võime hoiduda enneaegsest täpsusest. [lk 166]
Teadus vajab kohanemisvõimelisi ja leidlikke
inimesi, mitte kindlakskujunenud käitumisviiside rangeid järgijaid. [lk 166]
Organisatsiooni nägu ja tõhusus sõltub selle
liikmetest ning paraneb koos nende vaimse ja emotsionaalse erksuse
suurenemisega. [lk 166]
Teadus on ainult üks paljudest tööriistadest,
mille inimesed leiutasid oma ümbruskonnaga toimetulekuks. [lk 168]
Möönan, et äri- ja usuühenduste ning
spetsiifiliste erialade puhul, nagu teadus või prostitutsioon, on õigus nõuda,
et nende alad esindajad ja/või praktiseerijad vastaksid teatud normidele, mida
seal tähtsaks peetakse, ja et nende asjatundlikkust peaks kuidagi saama
kindlaks teha. [lk 168]
Normid, mida õpetatakse, ei pea tingimata
üheski mõttes „ratsionaalsed“ ega „mõistlikud“ olema, ehkki neid tavaliselt
sellistena esitletakse; piisab, kui need on omaks võtnud rühm, millega
soovitakse ühineda, olgu selleks siis teadus, suur äri või üks ja ainus tõeline
usk. [lk 169]
Muidugi, mingisugune võrdlus on alati
võimalik (näiteks võib üks füüsikateooria kitarri saatel valjusti etteloetuna
meloodilisemalt kõlada kui teine). [lk 179]
Laps ei õpi sõna tähendust selgeks mitte seda
loogiliselt analüüsides, vaid kindlaks tehes, kuidas see seostub asjade ja
teiste sõnadega. [lk 197]
Me peame teadusele lähenema nii, nagu
antropoloog läheneb äsja avastatud hõimuühenduse nõidarstide psüühikahäiretele.
[lk 200]
Iga teadusharu sisaldab teooriaid, mis on
vastuolus nii faktide kui ka teiste teooriatega ja mille detailsem analüüs
paljastab vasturääkivused. [lk 205]
Ei teadus ega ratsionaalsus ole universaalne
täiuse mõõdupuu. Nad on traditsioonid, mis pole teadlikud oma ajaloolisest
aluspõhjast. [lk 224]
Teaduses ja eriti puhtas matemaatikas
tegeletakse sageli mingi konkreetse uurimissuunaga sellepärast, et tahetakse
näha, kuhu see välja viib, mitte sellepärast, et seda olemuslikult täiuslikuks
peetaks. [lk 228]
Vaevalt on ükski religioon end kunagi
esitlenud pelgalt millegi sellisena, mida tasub proovida. Pretendeeritakse
märksa enamale: meie religioon on tõde, kõik muu on viga, ja need, kes seda
teavad, seda mõistavad, kuid selle ikkagi tagasi lükkavad, on üdini rikutud (või
lootusetud idioodid). [lk 229]
Traditsioonid pole ei head ega halvad, nad
lihtsalt on. [lk 239]
Vabas mõttevahetuses austatakse partnerit,
olgu selleks inimene või terve kultuur, samal ajal kui ratsionaalne mõttevahetus
tõotab austust ainult ratsionaalse väitluse raamistikus. [lk 242]
Vaba ühiskond ei saa niisiis tugineda ühelegi
konkreetsele usutunnistusele; see ei saa tugineda näiteks ratsionalismile ega
humanitaarsetele kaalutlustele. [lk 242]
Läks vaja miljardeid dollareid, tuhandeid
hästi koolitatud spetsialiste ja aastaid rasket tööd, et mõned kidakeelsed ja
üsna piiratud kaasaegsed saaksid sooritada paar armetut hüpet paigas, mille
külastamine ei tuleks täie mõistusega inimesele mõttessegi – kuival kuumal
kivil, kus pole raasugi õhku. Seevastu müstikud on ainuüksi vaimujõudu
kasutades rännanud üle taevasfääri jumala eneseni, näinud teda kogu ta
hiilguses, saanud jõudu oma elu edasielamiseks ning valgustust nii iseendale
kui ka oma ligimestele. Ainult üldsuse ja tema rangetest intellektuaalidest
koolitajate harimatus ning hämmastav fantaasiapuudus sunnib neid sääraseid
võrdluseid pikema jututa tagasi lükkama. Vaba ühiskond ei ole sellise hoiaku
vastu, kuid ei luba sellel ka põhiliseks ideoloogiaks saada. [lk 243-244]
Ettekujutus lõplikust maailmast muutub vastuvõetavaks, kui meil on teooriad, mis
sellist maailma kirjeldavad, ja kui need teooriad osutuvad paremaks kui nende
lõpmatust kuulutavad rivaalid. [lk 249]
Fantaasiad ja tegelikult kogu inimese
subjektiivsus on niisama palju maailma osa kui kirbud, kivid ja kvargid ning
pole mingit põhjust, miks peaksime neid muutma, selleks et kaitsta viimati
nimetatuid. [lk 253]
Kui lääne tsivilisatsioon nn Kolmandasse
Maailma tungis, kehtestas ta seal oma arusaamad heast keskkonnast ja
elamisväärsest elust. Sellega lõhkus ta hapra kohanemisvõrgustiku ja tekitas
probleeme, mida seal varem polnud ette tulnud. [lk 267]
Meditsiinis on palju moevoole koolkondi, nii
nagu on palju moevoole ja koolkondi psühholoogias. [lk 268-269]
Võrdsus tähendas seda, et teistesse
rassidesse ja kultuuridesse kuuluvatel
inimestel avanes nüüd imepärane võimalus osa võtta valge inimese
hullustest, tema tehnoloogias, tema meditsiinis, tema poliitikas. [lk 286]
Aule, patriotismile, tõele ja
ratsionaalsusele lauldav kiitus, mis täidab meie koole, kantsleid ja
miitinguid, läheb märkamatult üle sonimiseks, ükskõik kui palju seda ka ei
mähitaks kirjanduslikku keelde ja ükskõik kui väga selle autorid ka ei püüaks klassikute
stiili matkida, ning autorid ise on lõpuks vaevu eristatavad ruigavast
seakarjast. [lk 288]
On upsakus arvata, et sul on pakkuda lahendusi
inimestele, kelle elu sa ei ela ja kelle probleeme sa ei tunne. [lk 288]
Viha, mis minus tekib, kui näen hoolimatut
hävitustööd kultuurisaavutuste kallal, millest me kõik oleksime midagi õppida
võinud, ja upsakat enesekindlust, millega mõned intellektuaalid inimeste ellu
sekkuvad, ning põlgus siirupiste fraaside vastu, mida nad oma nurjatuste
ilustamiseks kasutavad, oli ja on ikka veel jõud, mis mind tööle kihutab. [lk
271]
Kokkuvõtteks: pole olemas „teaduslikku
maailmavaadet“, nii nagu pole olemas ühtset ettevõtmist nimetusega „teadus“ –
välja arvatud metafüüsikute, kooliõpetajate ja oma riiki konkurentsivõimeliseks
muuta soovivate poliitikute peas. [lk 268]
Ühe lausega kokku võttes ütleb see raamat,
et ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on müüt. [lk 384, Järelsõna, Tiiu
Hallap]
No comments:
Post a Comment