Tuesday, September 13, 2016

Valitud tsitaadid Paul Feyerabendi raamatust „Meetodi vastu“

Tõlkinud Kalle Hein, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. Tõlgitud Londoni kirjastuse Verso 1993 aasta väljaandest (mis oli autori poolne kolmas väljaanne; esimene 1975 ja teine 1988).

Tarka juttu saab
Igaüks isemoodi
Väärtõlgendada

Teadust tuleb kaitsta ideoloogiate eest ja ühiskondi, eriti demokraatlikke ühiskondi, tuleb kaitsta teaduse eest. [lk 8]

Erineva sotsiaalse taustaga inimesed lähenevad maailmale erinevalt ja saavad selle kohta teada erinevaid asju. [lk 19]

„Teadmiste progress“ tähendas paljudes paikades mõistuse tapmist. [lk 20]

Kui keegi tutvustab mõnd uut vaadet, võetakse see vastu vaenulikult, ja on vaja väga mõjuvat põhjust, et see kas või mõõdukagi erapooletusega ära kuulataks. [lk 49]

Objektiivsed teadmised nõuavad arvamuste mitmekesisust. [lk 51]

Tavaline talitusviis on raskused unustada, neist mitte kunagi rääkida ja edasi tegutsed, nagu oleks teooria veatu. [lk 61)

Koperniklus  ja teised nüüdisaja teaduse olulised koostisosad jäid ellu vaid seepärast, et nende arenguloos heideti mõistus sageli kõrvale. [lk 113]

Kuid ei reeglid, printsiibid ega isegi mitte faktid  pole pühad ega puutumatud. [lk 129]

Newtoni järgi tulevad teadmised kahest allikast: Jumala sõnast – piiblist – ja Jumala tegudest – loodusest. [lk 134]

Vikerkaari, ütleb ta, ei saa püüda triangulatsiooni abil. [lk 148, ta = Galilei]

Lõppude lõpuks on ebakorrapärasuse mõiste mõttekas ainult siis, kui on olemas reegel. [lk 158]

Teooriate väljamõtlemine sõltub meie andekusest ja teistest juhuslikest asjaoludest, näiteks rahuldust pakkuvast seksuaalelust. [lk 159]

Kas pole mitte võimalik, et objektiivne käsitlusviis, mis suhtub halvustavalt uuritavate entiteetide isiklikesse suhetesse, teeb inimestele kahju, muudab nad haletsusväärseteks, ebasõbralikeks, end pühakuks pidavateks masinateks, kelles puudub sarm ja huumorimeel? [lk 161]

Ilma sagedase loobumiseta mõistusest pole progressi. [lk 165]

Pole ühtegi reeglit, mis säilitaks oma kehtivuse igas olukorras, ega ühtegi tegurit, millele võiks alati apelleerida. [lk 165]

Üks Kopenhaageni koolkonna tugevaid külgi oli võime hoiduda enneaegsest täpsusest. [lk 166]

Teadus vajab kohanemisvõimelisi ja leidlikke inimesi, mitte kindlakskujunenud käitumisviiside rangeid järgijaid. [lk 166]

Organisatsiooni nägu ja tõhusus sõltub selle liikmetest ning paraneb koos nende vaimse ja emotsionaalse erksuse suurenemisega. [lk 166]

Teadus on ainult üks paljudest tööriistadest, mille inimesed leiutasid oma ümbruskonnaga toimetulekuks. [lk 168]

Möönan, et äri- ja usuühenduste ning spetsiifiliste erialade puhul, nagu teadus või prostitutsioon, on õigus nõuda, et nende alad esindajad ja/või praktiseerijad vastaksid teatud normidele, mida seal tähtsaks peetakse, ja et nende asjatundlikkust peaks kuidagi saama kindlaks teha. [lk 168]

Normid, mida õpetatakse, ei pea tingimata üheski mõttes „ratsionaalsed“ ega „mõistlikud“ olema, ehkki neid tavaliselt sellistena esitletakse; piisab, kui need on omaks võtnud rühm, millega soovitakse ühineda, olgu selleks siis teadus, suur äri või üks ja ainus tõeline usk. [lk 169]

Muidugi, mingisugune võrdlus on alati võimalik (näiteks võib üks füüsikateooria kitarri saatel valjusti etteloetuna meloodilisemalt kõlada kui teine). [lk 179]

Laps ei õpi sõna tähendust selgeks mitte seda loogiliselt analüüsides, vaid kindlaks tehes, kuidas see seostub asjade ja teiste sõnadega. [lk 197]

Me peame teadusele lähenema nii, nagu antropoloog läheneb äsja avastatud hõimuühenduse nõidarstide psüühikahäiretele. [lk 200]

Iga teadusharu sisaldab teooriaid, mis on vastuolus nii faktide kui ka teiste teooriatega ja mille detailsem analüüs paljastab vasturääkivused. [lk 205]

Ei teadus ega ratsionaalsus ole universaalne täiuse mõõdupuu. Nad on traditsioonid, mis pole teadlikud oma ajaloolisest aluspõhjast. [lk 224]

Teaduses ja eriti puhtas matemaatikas tegeletakse sageli mingi konkreetse uurimissuunaga sellepärast, et tahetakse näha, kuhu see välja viib, mitte sellepärast, et seda olemuslikult täiuslikuks peetaks. [lk 228]

Vaevalt on ükski religioon end kunagi esitlenud pelgalt millegi sellisena, mida tasub proovida. Pretendeeritakse märksa enamale: meie religioon on tõde, kõik muu on viga, ja need, kes seda teavad, seda mõistavad, kuid selle ikkagi tagasi lükkavad, on üdini rikutud (või lootusetud idioodid). [lk 229]

Traditsioonid pole ei head ega halvad, nad lihtsalt on. [lk 239]

Vabas mõttevahetuses austatakse partnerit, olgu selleks inimene või terve kultuur, samal ajal kui ratsionaalne mõttevahetus tõotab austust ainult ratsionaalse väitluse raamistikus. [lk 242]

Vaba ühiskond ei saa niisiis tugineda ühelegi konkreetsele usutunnistusele; see ei saa tugineda näiteks ratsionalismile ega humanitaarsetele kaalutlustele. [lk 242]

Läks vaja miljardeid dollareid, tuhandeid hästi koolitatud spetsialiste ja aastaid rasket tööd, et mõned kidakeelsed ja üsna piiratud kaasaegsed saaksid sooritada paar armetut hüpet paigas, mille külastamine ei tuleks täie mõistusega inimesele mõttessegi – kuival kuumal kivil, kus pole raasugi õhku. Seevastu müstikud on ainuüksi vaimujõudu kasutades rännanud üle taevasfääri jumala eneseni, näinud teda kogu ta hiilguses, saanud jõudu oma elu edasielamiseks ning valgustust nii iseendale kui ka oma ligimestele. Ainult üldsuse ja tema rangetest intellektuaalidest koolitajate harimatus ning hämmastav fantaasiapuudus sunnib neid sääraseid võrdluseid pikema jututa tagasi lükkama. Vaba ühiskond ei ole sellise hoiaku vastu, kuid ei luba sellel ka põhiliseks ideoloogiaks saada. [lk 243-244]

Ettekujutus lõplikust maailmast muutub  vastuvõetavaks, kui meil on teooriad, mis sellist maailma kirjeldavad, ja kui need teooriad osutuvad paremaks kui nende lõpmatust kuulutavad rivaalid. [lk 249]

Fantaasiad ja tegelikult kogu inimese subjektiivsus on niisama palju maailma osa kui kirbud, kivid ja kvargid ning pole mingit põhjust, miks peaksime neid muutma, selleks et kaitsta viimati nimetatuid. [lk 253]

Kui lääne tsivilisatsioon nn Kolmandasse Maailma tungis, kehtestas ta seal oma arusaamad heast keskkonnast ja elamisväärsest elust. Sellega lõhkus ta hapra kohanemisvõrgustiku ja tekitas probleeme, mida seal varem polnud ette tulnud. [lk 267]

Meditsiinis on palju moevoole koolkondi, nii nagu on palju moevoole ja koolkondi psühholoogias. [lk 268-269]

Võrdsus tähendas seda, et teistesse rassidesse ja kultuuridesse kuuluvatel  inimestel avanes nüüd imepärane võimalus osa võtta valge inimese hullustest, tema tehnoloogias, tema meditsiinis, tema poliitikas. [lk 286]

Aule, patriotismile, tõele ja ratsionaalsusele lauldav kiitus, mis täidab meie koole, kantsleid ja miitinguid, läheb märkamatult üle sonimiseks, ükskõik kui palju seda ka ei mähitaks kirjanduslikku keelde ja ükskõik kui väga selle autorid ka ei püüaks klassikute stiili matkida, ning autorid ise on lõpuks vaevu eristatavad ruigavast seakarjast. [lk 288]

On upsakus arvata, et sul on pakkuda lahendusi inimestele, kelle elu sa ei ela ja kelle probleeme sa ei tunne. [lk 288]



Viha, mis minus tekib, kui näen hoolimatut hävitustööd kultuurisaavutuste kallal, millest me kõik oleksime midagi õppida võinud, ja upsakat enesekindlust, millega mõned intellektuaalid inimeste ellu sekkuvad, ning põlgus siirupiste fraaside vastu, mida nad oma nurjatuste ilustamiseks kasutavad, oli ja on ikka veel jõud, mis mind tööle kihutab. [lk 271]

Kokkuvõtteks: pole olemas „teaduslikku maailmavaadet“, nii nagu pole olemas ühtset ettevõtmist nimetusega „teadus“ – välja arvatud metafüüsikute, kooliõpetajate ja oma riiki konkurentsivõimeliseks muuta soovivate poliitikute peas. [lk 268]

Ühe lausega kokku võttes ütleb see raamat, et ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on müüt. [lk 384, Järelsõna, Tiiu Hallap]

No comments:

Post a Comment